Kui me öösel teineteist kord suudlesime,
Keegi minu hellitust ei näinud pealt...
Üksnes tähed särelesid taevas seal –
Meid ei heidutanud tähtekoori ime...
Aga vaata, taevast täht üks alla langes,
Meist ta jutustas eks sinimerele,
Meri aga sosistas sest kõigile:
Aeru abil teada sai üks kalur kange.
Kalur sinder rääkis sellest kallimale –
Meie öisist hellitusist, suudlusist.
Neiud-peuid laulu pähe õppisid,
Külas-linnas viisi toovad kuuldavale.
Кор ме тэкöд войын вежсим окасьöмöн,
Эз некодi аддзыв мелiасьöмöс…
Кодзувъяс енвевтын тiркöдчисны сöмын,
Но эз повзьöд кодзув чукöр миянöс…
Со енвевтсянь югыд кодзув мулань лыйис
И ми вылö саридзлы сэк висьталiс,
А лöз саридз быдсöнлы нин вашкöдiс:
Пелыссяньыс тöдiс тайöс чери кыйысь.
Чери кыйысь сьылiс мусаыслы нин
Войшöр войся миян мелiасьöм йылысь;
Ныла-зонъяс велöдчисны сьылан сылысь,
Сьылöны пыр каръясын и грездъясын!
Назад в раздел
